Oli lootus, et lõpuks ometi valitakse laupäeval Eestile pärast viiekuulist kampaaniat uus president, kuid soov ei täitunud ning valituks ei osutunud keegi.

Otseselt süüdistatakse 60 valijameest, kes sedeli rikkusid, aga ka erakondi, eelkõige Reformierakonda ja Keskerakonda, kes erahuvid üldsuse omadest kõrgemale seadsid ning poliittehnoloogilisi mänge korraldasid.

Ajalehele Õhtuleht intervjuu andnud politoloog Rein Toomla tõdes, et kui need 60 inimest oleksid sedeli välja võtmata jätnud või jalutanud lihtsalt minema, oleks president valitud, sest neid poleks valimistest osavõtjateks loetud. Riigikogu esimees Eiki Nestor pidas sedelite tühjaksjätjaid teise vooru kandidaatide Siim Kallase ning Allar Jõksi vastu hääletanuteks.

Kõigile on selgeks saanud, et praegune presidendi valimiskord vajab muutmist, mida loodetavasti hakatakse ka tegema. Kuid president Ilvese järglane tuleb ikkagi kehtivate seaduste järgi valida.

Pall on läinud Riigikokku tagasi ning valimised toimuvad juba kahe nädala pärast 3. oktoobril.

Valituks osutub isik, kes saab erakondade toetuse ning nõutud 68 häält juba enne valimisi. Välja on käidud rohkem kui paarkümmend nime Jüri Luigest Ülle Madise ja David Vseviovini. Potentsiaalseid kandidaate ei pruugita aga enne nõutud häälte kokku saamist avalikustada.

Vabaerakonna saadiku ja põhiseadusassamblee liikme Jüri Adamsi sõnul on raamistik muutunud väga kitsaks, mistõttu on laiemale avalikkusele uute inimeste tuntuks tegemine suhteliselt keerukas.

Koit loodab, et poliitikud näitavad riigimehelikkust ning valivad Eestile 3. oktoobril uue presidendi. Vastasel juhul muutub olukord poliitiliselt väga ebakindlaks.

Tagasi üles