Seekordsetel valimistel oli valijal abistavaid nõuandeid enam kui kunagi varem - maailmavaateliste seisukohtade selgitamiseks Valijakompass, parteide rahalugemise oskuse hindamiseks rahandusministeeriumi arvutused ja hulk erinevaid valimisdebatte ning Praxise koostatud teemapaberid võtmeküsimustega, kus võrreldi erakondade lubadusi, kommenteeriti nende programme ning pakutud lahendusi. Lahti oli räägitud ka, kuidas ära tunda populistlikke või muidu vastutustundetuid lubadusi ning loosungeid. Kodanikul - valijal - oli seega kergem hinnata nii sisu kui vormi. Peagi saame näha poliitiku tegelikku sisukust - kas ta suudab tähtsamad muutused ka ellu viia.

Valitud Riigikogu ei tohiks mööda minna teemadest: kuidas pidurdada Eesti rahvaarvu vähenemist; kuidas hakata tegema tööd, mille eest ollakse nõus ka välisturgudel rohkem maksma; kuidas tuua tööturule tuhanded inimesed, kes praegu ei tööta, kuigi võiksid; kuidas reformida riigiaparaati.

Tasub meeles pidada, et kõik erakonnad lubasid ettevõtluskeskkonnas muudatusi, olgugi et lubaduste sisu oli erinev. Näiteks maksumuudatused - tulumaks, sotsiaalmaks, erisoodustusmaks, ettevõtte tulumaks ja dividendid, miinimumpalk, käibemaks jm ongi need, mida tunneb iga kodanik kõige kiiremini ka omal nahal.

Poliitikule oli valimiskampaania eesmärk koguda hääli, et saada või jääda Riigikokku. Kodanikule oli kampaania ajal toimuv vajalik seepärast, et anda mandaat inimesele, kellest pärast valimisi saab niisugune poliitik, kelle töö tulemusel ka midagi sünnib. Loodame, et valitud käivitavad hädavajalikud muutused. Seepärast ongi kodanikel vaja poliitikatööga kursis püsida ka pärast valimisi. Jõudu ja jaksu meile ning ka neile valitutele tarkadeks otsusteks eeldusel, et Eesti areneks. Neli aastat on aega tööks, et teenida oma riiki ja rahvast.

Tagasi üles