Koit
 
 
   
 
 
ILMUB 3 KORDA NÄDALAS: teisipäeval, neljapäeval, laupäeval
 
 


 

Saada oma kuulutus Koitu siit

Saada vihje


LEHETUTVUSTUS

TELLIMINE
ÜKSIKMÜÜK

ILMUMISGRAAFIK

REKLAAM
KUULUTUSED

TOIMETUS

KAASTÖÖD

TOOTETUTVUSTUS

    



 


 

  
   




Põlvamaa kõrgeima autasu pälvis Mart Madissoon

Maakonna vapimärgi ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu preemia võttis vabariigi sünnipäeval Mooste Folgikojas vastu agronoom, põllumajandusjuht, Eesti Vabariigi taastaja, Põlvamaa arengusse panustaja ning maavanem aastatel 1998-2003 Mart Madissoon.

Teisi teemasid:

  • Uma Lehte hakkab välja andma SA Kultuurileht

  • Põlva maavanema Igor Taro kõne vabariigi 99. aastapäeva maakondlikul vastuvõtul*

  • 44. Tartu maratoni lasteüritustel osales tuhatkond suusasõpra

  • Ahja mõisapargi rekonstrueerimis-tööd jätkuvad puude raiega

  • Valitsus kiitis metsaseaduse muudatused heaks

  • Ringlusse jõuab kaks kaheeurost mälestusmünti

  • Riigi sünnipäev toimus seekord teisiti

  • Pekole suusaorienteerumise Eesti meistrivõistlustelt 25 medalit

  • Põlva Serviti sai hooaja suurima võidu

  • Tunnustuse pälvis talitriatloni Euroopa meistrivõistluste medalist Arno Jaal

  • Ene Lugamets: «Himmaste elab.»

  • Elust enesest

  • Igor Taro:
    Kes maksab kinni haldusreformi?*

    (klikka ja loe)

  • Ulla Preeden haldusreformist:
    Otsused sündigu koos kogukonnaga
    (klikka ja loe)


    Tagasi üles

  •  

    Sünnipäev või matus?

    Eesti 99. sünnipäev erutab viiendat päeva rahva meeli. President Kersti Kaljulaidil oli aastapäeva kõne põhjamaiselt karge ja arutlev. Sootuks midagi muud. Kirjanik Mihkel Mutt nimetas presidenti kõrge kullaprooviga inimeseks.

    Skeptikud arvavad teisiti. Neli kuud on Kaljulaid juba rääkinud ja mis siis muutunud on.

    Eestile ei olevat üldse presidenti vaja. Riik on väike ja kehvakene. Peaministrist ja nõunikest piisab. Ameerika tankid meie väikesel Eestimaal! Enne olid Vene omad. Mis vahe on? Aga on.

    Pärast õhinaga kuulatud presidendi kõnet tuli midagi väga ootamatut - masendav ja sünge kontsertetendus. Vabariigi sünnipäevapidu sarnanes matustele lilledeta. Kõik oli musta, sinisesse ja halli looritatud - ei ühtegi lilleõit lava servas ega pappkasti sees. Kontsert oli tõesti ahastamapanevalt kurb. Diktsioon Siiri Sisaskil (kohati ka Mick Pedajal) oli olematu, pidanuks subtiitrid alla panema. Ja ega Sergo Varese murdekeelsete tekstide esituski olnud õige. Tõesti, missugused tipud laval - dirigent Kristiina Poska, pianist Kalle Randalu, kuid kontsertetendus jäi paljuski arusaamatuks.

    Milleks ja kellele? Kontsert algas ju leinamuusikaga. Kas on pidu või on igal aastal nagu surma-aastapäeva tähistamine. Paljud vaatasid kontserdi teist korda üle ja ikka ei saanud aru kontseptsioonist ega lauldud sõnadest. Pidulik peab olema, kuid mitte kurb, rusuv.

    Ent kuulda on teistsuguseidki arvamusi. Nii selgus kommentaaridest, et paljudele õhtu väga meeldis. Pärast vabariigi presidendi kõnet olla Jaak Printsi lavastatu nagu rusikas silmaauku.

    Olgu selle kiitmise või laitmisega kuidas on, kuid kontsert mõjus, jah, nagu rusikas silmaauku, füüsiliselt. Pani mõtlema muinasjutule «Kuninga uued riided». Setu rahvarõivaid kandnud presidendipaar võiks Eesti Vabariik 100 pidustustele kutsuda leelokoorid ja Teppo-lõõtsa mängijad. Paneme lapsed tantsima ja kuldsuud rääkima. Saagu pidu. Oma pidu.


    Tagasi üles



    Külastatavus
    www.polvakoit.ee/stat/
     
     
    ©Copiright2001