22. septembril ehk täpselt 100 päeva enne maavalitsuste tegevuse lõppu kutsus maavanem Igor Taro kokku nii praegused kui kõik endised maavalitsuse töötajad, et panna väärikas punkt ühele etapile Põlvamaa ajaloos.

Eesti riigi taasiseseisvumisest alates on maavalitsus esindanud nii riigivõimu kui ka piirkonnaelu eestvedaja rolli.

Tõenäoliselt saab maavalitsuse majast riigimaja, kus hakkavad toimetama riigiasutuste filiaalid - ministeeriumide ja ametite allasutused. Kas hoones jätkub ka ruumi praegu seal tegutsevatele Leader toetusmeetmeid korraldavale Põlvamaa Partnerluskogule, SA-le Põlvamaa Arenduskeskus ja loodavale Kagu Ühistranspordikeskusele, pole veel teada. Kuid nimi riigimaja osutab asjaolule, et eelistatud on riigiasutused.

Teada on, et riigireformiga kavandatakse muudatusi nii riigi- kui kohalike omavalitsuste struktuurides.

Osa maavalitsuse funktsioone antakse üle kohalikele omavalitsustele ning nende liitudele. Näiteks kadus 1. septembrist Põlva Maavalitsusest haridusnõuniku ametikoht. Senised ülesanded jagati haridus- ja teadusministeeriumi, SA Innove ning Põlvamaa Omavalitsuste Liidu vahel, kuhu hetkel kuulub 13 valda.

Pärast omavalitsuste ühinemist on Põlvamaal aga ainult kolm valda. Praegu pole veel selge, kas uude loodavasse omavalitsuste liitu hakkavad kuuluma ainult Põlvamaa ühendvallad või moodustatakse koos Võrumaa ühendvaldadega uus omavalitsuste liit.

On küsitav, kas uuele omavalitsuste liidule antakse nii palju juriidilisi õigusi, et suudab maavalitsustelt üle võtta piirkonnaelu eestvedaja rolli või jääb jäme ots ikkagi riigi kätte. Kuna uusi omavalitsuste ühendusi veel pole, siis on huvitav teada, mis struktuurile konkreetselt tahab valitsus riigifunktsioone üle anda?

Nii et lahtisi otsi on palju, kuid aeg ruttab.

Tagasi üles