Kui jutt käib paljust, siis kui palju on palju. Teadupärast olla palju see, mida hobusega peab vedama. Kui aga rääkida suurest, siis kui suur on suur. Meediavahuga üles haibitu massiline ülistamine paistab suurena, indiviidi seisukohalt ei pruugi sel mingit väärtust olla. Samas väike niššitegu jätab endast aga kustumatu elamuse. Seega on kõik üsna suhteline, sõltuvalt sellest, kui suurt kaalu sellele omistada või väärtustada.

Tänase Koidu igalt leheltki leiab suure teo, seda nii otseses kui kaudses mõttes. Viisli külas lõid kogukondlased käed naabrivalvepiirkonna loomiseks, kunstikooli rahvas kogus koos Udmurtia kaaslastega inspiratsiooni ühises suvelaagris, Koolimaa talu peremees otsustas talirapsi ja -nisuga osaleda viljelusvõistlusel. Viimane pole üksnes suur, vaid ka julge tegu.

Põlva Vallaraamatukogu pakub sel suvel lastele ja noortele kultuuriprogramme, mis ühendavad raamatupropaganda atraktiivse tegevusega. Maakonnaleht usub siiralt, et sügiseks on nii mõnigi lugemist tüütuks pidanud laps märkamatult lugemispisikuga nakatunud.

Suured teod on liikvel maapinnalgi, ehmatades loodust nautivaid jalutajad, tekitades samas ka uudishimu uurida, kas tegu on millegi tavalise või ebatavalisega. Lahtine silm, aval meel ning eluterve uudishimu annavad võimaluse mõnestki suurest teost osa saada.

Eelolev nädalavahetus on maakonnas erakordselt teguderohke. Juhtkirja lugemishetkeks on juba toimunud järjekordne etteaste Kanepi kandis Alle-Saija Teatritalus ja «Vaga vend Vahindra» esietendus maanteemuuseumis. Kuningriigipäevad Mikitamäel, Intsikurmu festival ja kümnendat korda toimuv Rehepapi seitse ametit Mesipuu talus on vaid osake tänastest üritustest.

Küsitlusest selgub, et ega Tallinna pool meie suurtest tegudest palju teata, aga kas peabki. Palju meiegi siin teame, mida kõike nemad seal korraldavad.

Tagasi üles