7. märtsil arutlesid Klassikaraadios ajakirjanik Andrei Hvostov ja majandusteadlane Andres Arrak ausalt ja avameelselt Eesti demograafilise olukorra üle. Elanikkond vananeb, lapsi sünnib juurde vajadusest vähem. Prognoos on karm: alla 40-aastased on tulevikus pensionita, sest toetatavate ja maksjate suhe ühiskonnas on tulevikus üks ühele.

Miks me siis ei paljune? Sest toetava perekonna mudel on lagunenud ja väärtushinnangud muutunud. Esimese puudumine tekitab ebakindlust eelkõige naistes, sest risk jääda lapsega (lastega) üksi on suur. Teise puhul eelistatakse lastele tarbimist ja meelelahutust. Ses osas saab individuaalselt meelt parandades üht-teist muutumisele suunata, kuid sellest ei piisa, tarvis on ka riigi tuge.

Saatekülalised pakkusid reaalseid lahendusi. Hvostovi ettepanek oli anda igale vanemale valimisel hääleõigus ka lapse pealt. Arrak pakkus välja, et alates teisest lapsest oleks tulumaksuvabastus 25, kolmandast 50 ja neljandast 100%. Idee sõnum on: ära anna mulle lastetegemiseks raha, kuid ära võta seda hiljem, kui lapsed mul juba olemas on.

Arraku sõnul on olukorra tõsidus poliitikutele teada, kuid välja seda öelda ei juleta. Põhjus on lihtne - suurema osa valijaskonnast moodustavad pensionärid, lastevanematest valijaskond on kahanenud marginaalseks. Seega ei lähe enam ükski selle valijagrupi huve kahjustav seadus läbi, kuid see juhtub paratamatult, kui riik pöörab näo pereinimeste suunas.

«Lastevanemate huvid on poliitikutele tähtsusetud. Niipea, kui on vaja midagi kärpida, satuvad esmalt löögi alla noored pered,» märkis Hvostov. Aeg on midagi ette võtta. Kas ühineda emigratsiooniks või valida õigus elada kodumaal?

Tagasi üles