Koit
 
 
   
 
 
ILMUB 3 KORDA NÄDALAS: teisipäeval, neljapäeval, laupäeval
 
 





LEHETUTVUSTUS

TELLIMINE
ÜKSIKMÜÜK

ILMUMISGRAAFIK

REKLAAM
KUULUTUSED

TOIMETUS

KAASTÖÖD

TOOTETUTVUSTUS



 




Saada vihje

 

  
   

   


Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooni
tegevuskava loe siit





Naiskodukaitsjate algatus toob ka Eestisse kõnniroboti

President Toomas Hendrik Ilves ühines sel nädalal alanud Naiskodukaitse heategevuskampaaniaga «Anname au!», ostes kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks endale ja oma pereliikmeile sinilille rinnamärgid.

Teisi teemasid:

  • Pühapäeval, 20. aprillil kell 12 algab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse suures saalis lõõtsa- ja kandlekooli õpilaste ühiskontsert

  • Valimiskomisjon registreeris Europarlamendi kandidaadid

  • IRL algatas Riigikogus omavalitsusreformi

  • Põlvamaa alustas noorteinfo alast koostööd viie Euroopa riigiga

  • Uue kodumasina soetamisel jälgi kasutuskulu hinnasedelit

  • Lugupidamisavaldus staazhikatele kolleegidele

  • Arvamus. Peeter Aas: Olen vaene ja rumal - kas see on hea visioon?

  • Üllar Saaremäe: Rakvere Teater on pidevalt ratastel

  • Üks küsimus: Kas ülestõusmispühade tähistamine on aegade jooksul muutunud?

    Tagasi üles

  •  

    Pühad on osa kultuurist

    Suur neljapäev, seega tänane päev on meie rahvakalendris rikkaliku kombestikuga. Usuti, et suure neljapäeva toimingutel on eriline mõju. Näiteks vanasti kaapisid aednikud õunapuid, sest siis pidi saama õunaaed puhtaks kõigist kahjulikest putukatest, kes õied muidu ära rikuksid.

    Suur reede - Kristuse ristisurma päev - jääb leinalise meeleoluga kombestiku osas teiste päevade varju. Suur reede on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sest sel päeval löödi Jeesus risti ning ta suri. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega pidulikke talitusi.

    Vaikne laupäev on vaikne ootuse päev. Ka sel päeval ei tohtinud tööd teha ega ka reisida, sest see oli hingamispäev. Öeldakse, et vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Rahvakalendri järgi tehti sel päeval suurem osa pühade ettevalmistustest. Vaiksele laupäevale järgneb kristlaste suurim rõõmupüha aastas - 1. ja 2. ülestõusmispüha, mille sõnum on, et Kristus on üles tõusnud. Ülestõusmispühade hommikul koksitakse värvitud kanamune - vanasti tehti seda nii, et enne koksimist mõeldi üks salajane soov ja kelle muna terveks jäi, selle soov pidi täituma.

    Miks ei või me pühade kombestikust niisama mööda vaadata? Oluline on, et kõik mõistaksid eelseisvate pühade tähendust ning oleksid solidaarsed nendega, kellele pühad tähendavad rohkem kui tööst vaba päeva. Pühade pidamine on osa kultuurist ja see, kuidas me oma pühasid tähistame ning kuidas kombestikku austame, näitab midagi meie olemusest.

    Ülestõusmispühad on looduse tärkamise ajal, mis on võrdpildiks kristlikule sõnumile uuestisünnist. Ja kevade ootus on eestlastele alati olnud tähtis, sest see on lootus suvele, soojale ilmale ja paremale elule.


    Tagasi üles



    Külastatavus
    www.polvakoit.ee/stat/
     
     
    ©Copiright2001